Päev: 7. veebruar 2015

Kui ka sinu lapsele on arst välja kirjutanud prillid ja ta kipub selle üle veidi kurvastama, siis kindlasti leiab ta lohutust vahvast lasteraamatust „Roosaliisa prillid“, Raamatu on kirjutanud tuntud lastekirjanik Aino Pervik ja selle on välja andnud 2014. aastal kirjastus Päike ja Pilv.

Roosaliisa prillide lugu loe lühidalt siit:

„Roosaliisale on prille vaja!“ ütles õpetaja Roosaliisa emale. „Roosaliisa ei näe, mida ma tahvli peale kirjutan. See ei lähe mitte. Laps peab selgesti nägema.“

Ja Roosaliisa saigi prillid. Ilusate raamidega, millel olid sangade küljes tillukesed kivikesed. Kivikesed sädelesid nagu teemandid.

Roosaliisa meeldis oma prillidele. Kui Roosaliisa peegli ees ennast oma uute prillidega vaatas, siis prillid olid igatahes väga rahul. Roosaliisa nina oli otsekui nende jaoks loodud. Kõrvad samuti. Prillid tundsid end väga kindlalt ja mugavalt ja olid oma meelest äärmiselt ilusad.

Ja prillid otsustasid, et nad näitavad Roosaliisale maailma ja kõike seda, mis maailma sees, võimalikult meeldivalt. See oli täiesti prillide võimuses.

Näiteks kaalikahautis nägi tänu prillidele välja nagu virsikukompott. Maitse päris see ei olnud, aga igatahes maitses kaalikahautis Roosaliisale tunduvalt paremini kui muidu, nii et ta sõi kõik ilusasti ära.

Prillid olid väga hädas, kui Roosaliisa koos emme ja issiga õhtul telekat vaatas. Prillide meelest ei olnud kena sugugi kõik, mida sealt näha sai. Prillid püüdsid koledate kohtade ajal uduseks minna. Aga sellega ei olnud Roosaliisa põrmugi rahul. Ta hõõrus prille prillipuhastuslapiga, kuni prillid lausa oigasid, sest nad said kõvasti haiget. Aga puhtaks ja selgeks nad läksid. Kui nüüd teleekraanile ilmus kuri sõdur, kes sihtis püssiga inimesi, siis hakkas prillidel nii piinlik ja paha, et nad lihtsalt punastasid.

Roosaliisa nägi läbi punastamisest roosaks läinud prillide, et päriselt see sõdur ei olnudki südamest kuri. Sõduril oli täitsa armas nägu peas. Sõdur oli ise kah surmani kohkunud, et ta peab niiviisi inimesi püssiga sihtima. Tegemist oli mingi kohutava arusaamatusega.

Edasi läks nii, et püssitorust kasvas välja suur roosa roos! Kõik inimesed hakkasid naerma ja omavahel sõbralikult rääkima ning laulma. Sõdur ka.

Nüüd olid prillid väga rahul.

Vahvat raamatut Roosaliisast ja tema prillidest saab osta Rahva Raamatu e-poest soodushinnaga 9.29 € SIIT.

Ungari tudengi  Kincső Nagy ülikooli kursusetöö- pimedas helendavad illustratsioonid- sai tohutult populaarseks. Hetkel on tudeng nõutud hing, sest tema Harry Potteri illustratsioonide järele on suur nõudlus.

Kincső Nagy on 26-aastane graafilise disaini tudeng Lääne-Ungari ülikooli kunsitinstituudis. Ta kasutas laserit, pop-up’e ja pimedas helendavatvärvi ning lõi raamatukaaned igale osale ning illustreeris samuti täielikult J. K. Rowlingu romaani „Harry Potter ja tarkade kivi.”

Algul ta postitas oma disainitud töö Behance’i veebilehele, hiljem Redditi keskkonda ning oli vaimustuses reaktsioonidest, mille ta sai.

„Sain hiigelpalju emaile, tunnen end nagu tormi keskel,”lausus Nagy ajalehele. „Olin tõesti üllatunud, kui paljudele inimestele selline Harry Potteri taasdidsainimine meeldib.”

Euroopas on tugev Harry Potteri fännibaas, kohe pärast Nagy edulugu tuli uudis, et Potteri fännid saavad õppida „Sigatüüka koolis”, sest Taani ja Poola fännide koostöös tehti selline kool ühte Poola kindlusesse.

Nagy raamatute disainid tekitavad kaante juures maagilise efekti. Enne õige värvi leidmist katsetas Nagy paljude värvidega, enne kui leidis õige helenduse tugeva sinise tooni näol.

Iga kaane tiitlile on lõigatud sümbol, millele Nagy on lisanud laseriga välja lõigatud pimedas helendama hakkavad embleemid.

Tudeng räägib, et „tal oli ainult rõõm just nimelt sellise raamatu kallal töötada, mis tegelikult sisendab maagiat just sisemusest, et konkreetselt lool endal on väga tugev valgusjõud sees.”

Nagu paljud teised noored kunstnikud, ammutab ka Nagy inspiratsiooni internetist. Pärast insmipratsionireisi Berliini Kreuzbergi linnaossa otsustas ta asuda tööle šabloonidega.

„Selleks et jõuda Harry Potteri tööni, kogusin ma enne väga palju šabloone, näiteks meeldivad mulle Poola illustraatori Agata Dudeki tööd, kes teeb tänavakunsti, samuti lasteraamatute illustratsioone ning isegi vanadele filmidele stseene, räägib Nagy, kellel on oma kaastudengite täistoetus.

Tüdruk räägib, kuidas nad oma ülikooli osakonnas töötavad koos justkui üks suur perekond. Kõik on mind aidanud ning toetus on olnud suur. Isegi kui see abi on olnud võileiva tegemine sel ajal, kui pean meilidele vastama.

Kõige tihedamalt küsitakse Nagy illustratsioonidest teada saades: „Kus ma saan neid käes hoida?”

„Näiteks eelmisel nädalal sain ma meili teel väga palju tagasisidet oma kunstitööde kohta- need olid väga kenad meilid tervest maailmast,” räägib Nagy diplomaatilselt. „Kuid kahjuks ei oska ma veel vastata sellele küsimusele, kas need tööd ka avaldatakse.”

Nagy on teinud ka „Meistrile ja Margaritale”sarnase projekti, nii et sellise andega, nagu temal on, on ainult aja küsimus, millal need trükitakse.