Kuu: veebruar 2015

Raamatud on imelised asjad. Kui me välja mõeldud lugusid loeme, suudame tunda tugevaid emotsioone. Vahel peame peatuma ja aduma, et see pole tegelikult päris. Miks peaksime tundma tõelisi emotsioone ja naerma väljamõeldud lugude üle? Põhjuseks on, et enamik meie aju osadest ei suuda välja mõeldul ja reaalsusel vahet teha ja need osad käituvad mõlemal juhul samamoodi. Meie esiisadel oligi ainult päris elu, neil polnud ettekujutuse maailma. Need osad, mis maailmu eristada ei suuda, ongi pärit iidsetest aegadest- ehk siis püsinud kaua muutumatutena.

Teatud ajahetkel hakkasid inimesed teineteisele lugusid jutustama. Keel ja ettekujutlus töötasid koos, nagu ka nüüd, ja tekitasid peas kujutatud lugusid ja emotsioone. Me ei pidanud minema naaberorgu, et teada saada, kas seal on ohtlikke loomi, saime info oma kaaslastelt.

Mitmed eksperimendid on näidanud, et inimesed kipuvad uskuma, mida neile räägitakse, kui just neile pole enne öeldud, et see võib vale olla, see on loogiline, sest esialgne juttude edastamise eesmärk oligi info jagamine. Sellel põhjusel tunnemegi päris emotsioone, kui loeme väljamõeldud lugusid, sest osaliselt arvame, et see on päriselt. Nagu õudusfilmi vaatamine- me kardame, aga kinnitame endale, et see pole päriselt.

Naermist seostatakse huumoriga, kuid kõige suuremad naeruhood võivad tekkida, kui olukorras pole midagi naljakat. Naeru uurijad ehk gelotoloogid räägivad, et kõige tihedamini naerdakse olukordades, mis pole naljakad- kõditamine, vanade sõpradega kohtumine või “Borati” vaatamine. Kuidas saame siis naeru mõista, kui see võib juhtuda suvalisel ajal suvalises olukorras? Parim teooria oleks see, et naerame, kui pääseme ohust. Juhtub midagi ootamatut ja hirmsat ja tuleb välja, et olukord on hoopis ohutu.

Kuigi ka huumori kohta on erinevaid teooriaid, siis hea huumori puhul on oluline üllatusmoment või ootamtu olukord. Laboris tehti katseid, kus inimesed tõstsid väikseid ämbreid ja kui ämber oli ootamatult kerge või raske, siis see tõi katsealustes tihti esile naerupahvaku. Kõditamise puhul aga katsutakse meie kehal kohti, mis on õrnad, kuid samal ajal me teame, et see pole meile ohtlik.

Naermist võib esile kutsuda tunne, kuid sellel on ka visuaalne ja kuulatav komponent. See järeldub sellest, et naermine võib olla nakkav. Sellel võib olla kommunikatsiooniline eesmärk, et teavitada ka teisi, et miski on ohutu. Arvatakse, et ka ahvidel on analoogsed naermise väljendused ja rottide kõditamisel tekib inimestele mitte kuuldav heli, mida teised rotid kuulevad.

Ja seega ongi fakt, et suudame raamatute lugemisel naerda, et meie ettekujutus on nii tugev, et suudame tekitada endale “päris” maailma. Meie “vanad” aju osad vähemalt arvavad seda. Ja kõige imelisem on see, et selleks on vaja vaid tindiga kirjutatud märke paberil- ettekujutatavad lood, mis suudavad meid viia läbi aja ja ruumi teiste inimeste peadesse.

Miks me siis naerame, kui näeme tinti paberil? Sest me loome reaalsuse, kus naeru ärgitavad samad asjad ja olukorrad, mis päris elus. Sa võid lugeda ükskõik kas hirmujutte, seiklusjutte oma turvalises kodus, olukord, mis võib tunduda ohtlik, kuid on turvaline, ning sa lubadki endale naeruteraapiat.

Kui ka sinu lapsele on arst välja kirjutanud prillid ja ta kipub selle üle veidi kurvastama, siis kindlasti leiab ta lohutust vahvast lasteraamatust „Roosaliisa prillid“, Raamatu on kirjutanud tuntud lastekirjanik Aino Pervik ja selle on välja andnud 2014. aastal kirjastus Päike ja Pilv.

Roosaliisa prillide lugu loe lühidalt siit:

„Roosaliisale on prille vaja!“ ütles õpetaja Roosaliisa emale. „Roosaliisa ei näe, mida ma tahvli peale kirjutan. See ei lähe mitte. Laps peab selgesti nägema.“

Ja Roosaliisa saigi prillid. Ilusate raamidega, millel olid sangade küljes tillukesed kivikesed. Kivikesed sädelesid nagu teemandid.

Roosaliisa meeldis oma prillidele. Kui Roosaliisa peegli ees ennast oma uute prillidega vaatas, siis prillid olid igatahes väga rahul. Roosaliisa nina oli otsekui nende jaoks loodud. Kõrvad samuti. Prillid tundsid end väga kindlalt ja mugavalt ja olid oma meelest äärmiselt ilusad.

Ja prillid otsustasid, et nad näitavad Roosaliisale maailma ja kõike seda, mis maailma sees, võimalikult meeldivalt. See oli täiesti prillide võimuses.

Näiteks kaalikahautis nägi tänu prillidele välja nagu virsikukompott. Maitse päris see ei olnud, aga igatahes maitses kaalikahautis Roosaliisale tunduvalt paremini kui muidu, nii et ta sõi kõik ilusasti ära.

Prillid olid väga hädas, kui Roosaliisa koos emme ja issiga õhtul telekat vaatas. Prillide meelest ei olnud kena sugugi kõik, mida sealt näha sai. Prillid püüdsid koledate kohtade ajal uduseks minna. Aga sellega ei olnud Roosaliisa põrmugi rahul. Ta hõõrus prille prillipuhastuslapiga, kuni prillid lausa oigasid, sest nad said kõvasti haiget. Aga puhtaks ja selgeks nad läksid. Kui nüüd teleekraanile ilmus kuri sõdur, kes sihtis püssiga inimesi, siis hakkas prillidel nii piinlik ja paha, et nad lihtsalt punastasid.

Roosaliisa nägi läbi punastamisest roosaks läinud prillide, et päriselt see sõdur ei olnudki südamest kuri. Sõduril oli täitsa armas nägu peas. Sõdur oli ise kah surmani kohkunud, et ta peab niiviisi inimesi püssiga sihtima. Tegemist oli mingi kohutava arusaamatusega.

Edasi läks nii, et püssitorust kasvas välja suur roosa roos! Kõik inimesed hakkasid naerma ja omavahel sõbralikult rääkima ning laulma. Sõdur ka.

Nüüd olid prillid väga rahul.

Vahvat raamatut Roosaliisast ja tema prillidest saab osta Rahva Raamatu e-poest soodushinnaga 9.29 € SIIT.

Ungari tudengi  Kincső Nagy ülikooli kursusetöö- pimedas helendavad illustratsioonid- sai tohutult populaarseks. Hetkel on tudeng nõutud hing, sest tema Harry Potteri illustratsioonide järele on suur nõudlus.

Kincső Nagy on 26-aastane graafilise disaini tudeng Lääne-Ungari ülikooli kunsitinstituudis. Ta kasutas laserit, pop-up’e ja pimedas helendavatvärvi ning lõi raamatukaaned igale osale ning illustreeris samuti täielikult J. K. Rowlingu romaani „Harry Potter ja tarkade kivi.”

Algul ta postitas oma disainitud töö Behance’i veebilehele, hiljem Redditi keskkonda ning oli vaimustuses reaktsioonidest, mille ta sai.

„Sain hiigelpalju emaile, tunnen end nagu tormi keskel,”lausus Nagy ajalehele. „Olin tõesti üllatunud, kui paljudele inimestele selline Harry Potteri taasdidsainimine meeldib.”

Euroopas on tugev Harry Potteri fännibaas, kohe pärast Nagy edulugu tuli uudis, et Potteri fännid saavad õppida „Sigatüüka koolis”, sest Taani ja Poola fännide koostöös tehti selline kool ühte Poola kindlusesse.

Nagy raamatute disainid tekitavad kaante juures maagilise efekti. Enne õige värvi leidmist katsetas Nagy paljude värvidega, enne kui leidis õige helenduse tugeva sinise tooni näol.

Iga kaane tiitlile on lõigatud sümbol, millele Nagy on lisanud laseriga välja lõigatud pimedas helendama hakkavad embleemid.

Tudeng räägib, et „tal oli ainult rõõm just nimelt sellise raamatu kallal töötada, mis tegelikult sisendab maagiat just sisemusest, et konkreetselt lool endal on väga tugev valgusjõud sees.”

Nagu paljud teised noored kunstnikud, ammutab ka Nagy inspiratsiooni internetist. Pärast insmipratsionireisi Berliini Kreuzbergi linnaossa otsustas ta asuda tööle šabloonidega.

„Selleks et jõuda Harry Potteri tööni, kogusin ma enne väga palju šabloone, näiteks meeldivad mulle Poola illustraatori Agata Dudeki tööd, kes teeb tänavakunsti, samuti lasteraamatute illustratsioone ning isegi vanadele filmidele stseene, räägib Nagy, kellel on oma kaastudengite täistoetus.

Tüdruk räägib, kuidas nad oma ülikooli osakonnas töötavad koos justkui üks suur perekond. Kõik on mind aidanud ning toetus on olnud suur. Isegi kui see abi on olnud võileiva tegemine sel ajal, kui pean meilidele vastama.

Kõige tihedamalt küsitakse Nagy illustratsioonidest teada saades: „Kus ma saan neid käes hoida?”

„Näiteks eelmisel nädalal sain ma meili teel väga palju tagasisidet oma kunstitööde kohta- need olid väga kenad meilid tervest maailmast,” räägib Nagy diplomaatilselt. „Kuid kahjuks ei oska ma veel vastata sellele küsimusele, kas need tööd ka avaldatakse.”

Nagy on teinud ka „Meistrile ja Margaritale”sarnase projekti, nii et sellise andega, nagu temal on, on ainult aja küsimus, millal need trükitakse.

Kirjasõna ei ole tavaliselt kuigi palju väärt, aga mõnikord võib see maksta ka miljoneid. Viimase 31 aasta jooksul on valitsused, miljonärid ja erakollektsionäärid haruldaste käsikirjade eest korduvalt trumbanud üksteist üle oksjonitel. Allapool toome ära 5 kõige kallimat raamatut, mis eales müüdud, kusjuures need hinnad on kohandatud vastavalt tänapäevasele inflatsioonile.

1. Leonardo da Vinci, Leicester´i koodeks ($49.4 miljonit, 1994) – selle käsitsikirjutatud teaduslike märkmete kogu ostis endale Bill Gates.

2. St. Benedicti Henry Lõvide ordu gospellaulude kogumik ($28 miljonit, 1983) – selle Saxony hertsogi poolt kokku pandud 12.sajandist pärit tööde omanik on Saksamaa valitsus.

3. Magna Carta ($24.5 miljonit, 2007) – üks 17-st 12.sajandi versioonidest, mis läks ühelt miljonärilt (Ross Perot) üle teisele ( David Rubenstein, Carlyle Group´i kaasasutaja).

4. St. Cuthbert´i Gospel ($15.1 miljonit, 2011) – jesuiidid müüsid selle 7.sajandi töö Briti raamatukogule.

5. Bay psalmide raamat ($14.5 miljonit, 2013) – Rubenstein ostis ühe selle 1640. aasta raamatu 11-st säilinud koopiast.

Kui ka sina oled kirglik lugeja, aga selliseid summasid just tagataskust välja ei käi ja silma on ka jäänud mõni küll veidi tagasihoidlikum, aga siiski märkimisväärse maksumusega lugemisvara, mille arvad endale olevat just hädavajaliku, siis ka siinkohal võib abi saada kinnisvaralaenust. Loomulikult peab sinul või mõnel su sõbral sel juhul ka olemas olema kinnisvara, mille tagatisel see kinnisvaralaen võtta (kui sõbra oma, siis loomulikult peab ka sõber sellega nõus olema). Eestis on üheks paindlike ja soodsate kinnisvaralaenude pakkujaks Omalaen.

Kinnisvaralaenu eest võib vabalt osta ka raamatuid, sest selle sihtotstarve ei ole määratud ja selle kasutamine ei ole piiratud – kinnisvaralaenust saadud rahaga võid katta muuhulgas ka igapäevaseid tarbimiskulutusi, õppe- ja ravikulusid, teha remonti või selle abiga tuua kasu oma ärile.

Ja kui mõnele sinu tuttavale võib näida kinnisvaralaenu raha eest raamatute ostmine paraja hullumeelsusena, siis võid talle näidata ülalpool toodud nimekirja ning tuletada meelde, et ka raamatud võivad endast kujutada pikemas perspektiivis vägagi tarka investeeringut.

Fännidel on veel pikk ootamine ees, sest 2015. aastal „Jää ja tule laulu” seerias uusi väljalaskeid oodata pole. Järgmisena peaks ilmuma kuues romaan sarjast nimega “Winds of winter” (tõlkes Talvised tuuled). Siiski peaks selle aasta jooksul ilmuma kolm lühiromaani, mis leiavad aset Troonide mängu maailmas.

Veel üks aasta ootamist George R. R. Martini fännidele, enne kui ilmub “Winds of winter” kuues romaan “Jää ja tule laulu” sarjas, kinnitas tema kirjastaja. Lugejad peavad ennast lohutama kolme illustreeritud lühiromaaniga Westerose’i maailmast.

„Seitsme kuningriigi rüütel” leiab aset umbes sajand enne “Jää ja tule laulu” veriseid sündmusi, kui Raudtroonil valitses veel Targaryenide dünastia. Ilmumisajaga oktoobris on see kogumik kolmest lühiromaanist ning on ametlik „Jää ja tule laulu” eellugu. „The Hedge Knight“, „The Sworn Sword“ ja „The Mystery Knight“- need on varem ilmumata ja illustreeritud versioonid.

George R. R. Martini kirjastaja Jane Johnson firmast HarperCollins lubas fännidele, et tulevatest lühiromaanidest leiab mitmeid vihjeid kogu sarja mõistmiseks.

„Lühiromaanid,” ütles Johnson, „on illustreeritud mustvalgete piltidega Gary Gianni klassikalises stiilis. See saab olema armas raamat, ma jumaldan neid vaimukaid, naljakaid lugusid.”  „Need annavad huvitavaid vaatepunkte populaarsesse loosse, Ser Duncan Pika, hekirüütli, vaatenurgast ning tema kannupoisi Eggi, kes on palju rohkemat, kui esmapilgul paistab,“ ütles kirjastaja. ”Kuigi lühiromaanid on varem eri kogumikes ilmunud, kuid nad pole kunagi koos olnud ja sellest saab eriti ilus väljalase.”

Samuti kinnitas Johnson, et „Talviste tuulte“ kuues romaan, sarja, mida näitab HBO kanal oma Troonide mängu sarjas, järgmine osa 2015. aastal ei ilmu. “Ma ei oska ka oletada, millal järgmine romaan valmib,” ütles ta, “raamatud muutuvad aina keerulisemaks ja vajavad autorilt tohutut keskendumist. Fännid peaksid mõistma, et nende hiiglaste maht on sama suur kui mõne teise autori kaks või kolm romaani.”

Fännid on oodanud uut raamatut juba alates viienda romaani „A Dance with Dragons“ ilmumisest 2011. aastal ja nende isu on ainult üritatud rahuldada üksikute lõikude avaldamisega internetis.

Kirjanik lohutas fänne, sest kusagilt oli tärganud kuulujutt, mis rääkis, et kuues romaan ilmub 2014. aasta jõulude ajal. „Vabandust. See pole tõsi. Vaadake, olen öelnud seda varem ja ütlen veel, ma ei mängi uudistega uuest romaanist. Ma tean, et palju inimesi ootab seda ja on kaua oodanud. Ma jätkuvalt töötan “Winds of winter” kallal. Kui see on valmis, annan teada. Ei tule mingeid vihjeid ilmumise kohta või koode, mida vaja murda ja vaevalt kattub ilmumine jõulude või Valentinipäevaga või Lincolni sünnipäevaga. Kui see on valmis, siis ma ütlen, et see on valmis. Ma ei tea, kuidas suudan seda veel selgemaks teha,” kirjutas autor oma blogis.

Varem on Martini sõbrast romaanikirjanik Neil Gaiman kaitsnud Martinit pärast fännide kriitikat. “George R. R. Martin pole teie käsutada,” kirjutas Gaiman oma blogis 2009. aastal. „Seda oleks kasulik teada, kui  leiad ennast trükkimas, et sa tahad raamatut kohe lugeda. Inimesed pole masinad. Kirjanikud ja kunstnikud pole masinad.”

Meelita oma lapsed lugema meie soovitustega:

1. Veelaevaga alla- Richard Adams (1972)

See romaan räägib sellest, kuidas jänesed leiavad oma tõotatud maa, nii nagu neile maagiliselt ette kuulutati- see kõik toimub idülliliste Hampshire’i maastike ja Aeneidi taustal. Adams naudib oma haridusega uhkustamist ning see on elav sissejuhatus intelligentsetele raamatutele.

2. Kääbik- J.R.R. Tolkien (1937)

Siin kohtume tegelastega, tänu kellele saab „Sõrmuste isand“ teoks ning seda kõike Peter Jacksoni eel. Siin on Gollum isegi veel külmavärinaid tekitavam, sest me näeme teda kääbiku silmade läbi, kes on seiklejatest harva kõige külmema närviga.

3. Lõvi, nõid ja riidekapp- C. S. Lewis (1950)

Tere tulemast Narnia võlumaailma, kus valitseb kuri Valge Nõid ja on igavene talv. Üks peategelastest reedab oma kaaslased nõiale. Lõvi Aslan on nõus nõia käe läbi surema, et reetmine andestatud saaks ja Kevad võiks uuesti Narniasse tulla.

4. Charlotte koob võrku- E. B. White (1952)

New Yorgist pärit kirjanik jagab meiega elegantse stiiliga lugu altruistlikust peente kommetega ämblikust ja seast, kelle üle ta on uhke. Lae all elav ämblik Charlotte võtab siga Wilburi oma hoole alla. Ja nende sõprus muutub aina tugevamaks.

5. Väike Prints- Antoine de Saint-Exupery (1943)

Väike Prints kukub Maakerale, et kohtuda autoriga, kelle lennuk kukkus alla. Väike prints jutustab filosoofiliselt tarku lugusid teistest planeetidest. “Väike prints” on autobiograafiline muinasjutt sõprusest, armastusest ja hoolimisest, mis võib muuta teie seni kehtivaid väärtushinnanguid.
6. Pipi Pikksukk- Astrid Lindgren (1945)

Päris eriline on elada orvuna ainult koos oma hobuse ja ahviga. Ometi tuleb ta täiskasvanulikult ja mängeldes toime paljude olukordadega.

7. Emil ja detektiivid- Erich Kästner (1929)

Emililt röövitakse tema ema raskelt teenitud säästud. Ta saab abi Berliini detektiividelt ja kuigi see tundub justkui maailma parim lapsepõlvemäng, ei ole päris elu üldse  kaugel.

8. James ja hiigelvirsik- Roald Dahl (1961)

See on üks Dahli varasematest, parimatest ja enim arendatud lugudest. Pole mingit probleemi muuta putukad hiigelsuurteks või muuta pilved rääkivateks: see on imesid täis maailm.

9. Karupoeg Puhh- A. A. Milne (1926)

Tegelased alustavad päevaga külastades üksteist, õpivad lendama ja elavad üle üleujutusi.

10. Väike printsess- F. Hodgson Burnett (1905)

Sarah on pärit küll priviligiseeritud perekonnast, kuid praegu elab justkui Tuhkatriinu- nii ta mängibki vaid, et on printsess. Ta näitab, kuidas printsessiks olemine on rohkem seotud vaimse seisundiga kui sotsiaalse taustaga.

11. Kuidas?-R. Kipling (1902)

Kuidas leopard endale täpid sai? Kuidas tehti tähestik? Miks on elevantide londid nii pikad? Kipling on kannatliku vanema eeskuju, mis puudutab miks-küsimusi. Mis tähtsust on evolutsioonil, kui raamatust on nii palju lõbu.

12. Reis maakera südamesse- J. Verne (1864)

Verne’il on õnnestunud kõikide võtetega peatükid seiklusi täis pikkida. Saladuslikkus varjutab kõiki jutu osi- iga sõna üritab meid veenda, et Maa keskmes tõesti on midagi müstilist.

13. Tuul pajuokstes- K. Grahame (1908)

Lõbus lasteraamat vahvast Mutionust, tema kohtumisest vanade sõpradega, seiklustest jõel, reisil ja metsikus metsas. See on idülliline, stiilne ja värvikas kirjeldus loomade elust jõel.

14. Nukud- A. M. Martin, L. Godwin (2000)

Nukud su nukumajas võivad ju tunduda sulle elutud, kuid sul pole tegelikult üldse aimu, mis tegelikult toimub. Näiteks jälitavad nad kadunud sugulasi ja trotsivad julma saatust.

15. Raamatud vormivad last- Francis Spufford (2002)

Kuigi see raamat pole lastele kirjutatud, saab siit ikkagi lugeda, kuidas kasvada lugemise keskel ning see on väljendusrikas teekond sellest, kuidas laste suurekssaamine juhtub ikkagi ootamatult.