Eestis peetakse üheks enim hinnatumaks Anton Hansen Tammsaare raamatuid. Kõige tuntum neist Tõde ja Õigus, lugu peredest, kes peavad läbi elama katsumusi nii endamisi kui ka vastamisi.
Ka palju üle laia maailma loodud meelelahutusvormide on oma loomisel saanud inspiratsiooni ilukirjanduslikest teostest. Näiteks mainitakse esimest korda bordelle, kinosid, kasiinosid ning kontserte raamatutes. Tol perioodil, mil need teosed loodi, ei kandnud need asutused samu nimesid nagu tänapäeval, kuid vaadeldes perioodi kirjeldusi, võib tõmmata kindlaid paraleele. Online kasiino on peamiselt 20.sajandi õnnestumine, ning neid küll ilukirjanduses ei mainita, kuid internetiajastul on ka uuem tehnoloogiline meelelahutus meile ligidal.
Millised on peamised ilukirjandusliigid?
Peamiselt jaguneb ilukirjandus kolmeks: lüürika, eepika ja dramaatika. Dramaatika ehk näitekirjandus on nii filmides, teatrites kui ka lühinäidendites kasutusel olev kirjastiil (sarjade tekstid kuuluvad samasse kategooriasse). Eepika jaguneb omakorda mitmesse alastiili: eepos, novell, jutustus, romaan, muinasjutt, lühijutt ja valm. Eepika alla kuulub ka anekdoot, mida tihti ei peeta ilukirjandusliigiks. Lüürika on laulev kirjandus ehk osa muusikast ning traditsioonilisest kirjandusest. Lüürikaks peetakse laulusõnu, hümne, chanting tehnikat ja oode.
Kirjanduse effektid meie loomingulisusele
Iga kirjanik teab, et tema inspiratsiooni ammutamine sõltub mitmetest allikatest. Enamik kirjanikke on aktiivsed lugejad ning seda eriti ilukirjanduse suhtes. Teiste teoste lugemisega õpitakse hindama erinevaid kirjanduslikke stiile ning otsima kübemeid mõne situatsiooni loomiseks. Loominguline isikupära ei ole alati kodeeritud meie DNA-sse ning selle immiteerimiseks või kaasamiseks tuleb mõista selle vajalikkust.
Varasemalt loetud teostes võibolla situatsioone, millele lahenduse leidmine aitab ka päris elus lahendada mitmeid probleeme.
Käitumine ja loominguline lähenemine probleemidele
Üksikud juhtumid elus võivad külvata suurt segadust hilisematel perioodidel, kuid nendest õppimine toob endaga uute lahenduste arendamise. Loominguliselt probleemidele lähenemine aitab tihti vältida stressi kõigil asjaosalistel. Kui kirjanduses portreeritakse dramaatikat ning probleeme peamiselt kahe inimese vahel, siis päriselus võib teema siiski kütta kirgi suuremas seltskonnas. Loominguliselt probleemide lahendamine tänu kirjandusest võetud nõuannetele võib aidata vältida raskeid tagajärgi ning hilisemaid muresid.
Toome lihtsa näite: Kylie Scott, kes on tuntud Austraalia kirjanik, on loonud mitmeid raamatusarjasid, kus peamisteks teemadeks on armastus, suhted, perekond, sõltuvus, alkohol, muusika ja sport. Tema peamised tegelased ning eesmärgid dialoogi loomisel on elutruu kõneluse loomine kahe vaataja vaatepunktist. Arutletakse teemadel, millest paljud ei julge perekonnas rääkida ning teema ülestöötamisel luuakse mitmeid võimalusi delikaatsete probleemide puhul kõnelemiseks. Justkui psühholoogiliselt toetav dialoog aitab ka päriselus luua julgust momentideks, kus hirmust justkui kangestutakse.
Seega ilukirjandus arendab loomingulist nii ratsionaalsete otsuste tegemisel kui ka akadeemiliste otsuste tegemisel. Kirjanikud ja kunstnikud mõistavad ilukirjanduse ja loomingu mõju keskkonnale vägagi täpselt. Nende puhul on tegemist justkui ‘selfhelp’ ehk eneseabi raamatuga, kus lisaks psühholoogilisele abile pakutakse ka meelelahutust.