Lihtsad nipid raamatu kirjutamiseks

„Kirjutamine on lihtne. Pead ainult valed sõnad maha tõmbama.” Mark Twain.

Enamikele autoritele on kõige raskem ülesanne mitte kirjutamine, vaid unistus, et neid avaldataks.  Tänapäeval on selleks rohkem võimalusi kui iial varem. Tegelikult pole siiski kõige raskem avaldatud saada, vaid kirjutamise osa on siiski raskeim ülesanne.

Ma just lõpetasin oma esimese raamatu ja minu üllatuseks polnud raske mitte avaldamine, vaid kirjutamise protsess. Tagasi vaadates näen asju, mida olen juurde õppinud. Tähtsaid nippe, mida tuleks teistega jagada. Mida on vaja, et raamatut kirjutada? Siin on minu soovitused:

Alustamine.

  • Alusta vaikselt. 300 sõna päevas on täiesti piisav. John Grisham alustas oma karjääri advokaadina, ta ärkas igal hommikul ja kirjutas oma romaanist ühe lehekülje. See on selgelt toimiv süsteem. Kui vajad alustamiseks ideid, siis internetis on spetsiaalsed leheküljed just selle jaoks.
  • Tee plaan. Tee endale lühiplaan kogu teosest, siis jaota iga peatükk osadeks. Mõtle oma raamatust kui kolmest põhiosast- algus, keskmine osa ja lõpp. Kui teed asja keerulisemaks, võib asi käest ära minna. Kui vajad struktureerimisel abi, on olemas palju abimaterjali, näiteks artikkel „Tee tööd” Steven Pressfield.
  • Määra endale kindel igapäevane aeg raamatuga töötamiseks. Kui tahad mõned päevad vabaks võtta, siis lisa see oma plaani. Ära lase enda kehtestatud tähtaegadel mööda minna.
  • Otsi omapäraseid paiku, kus kirjutada. See peaks olema koht, kus sa muidu ei käi ka muid asju tegemas. Ideaalne oleks koht, paik, kuhu sisened nagu töökohta, kuid tunned ennast väga hästi.

Hoia asju kontrolli all

Pane paika kindel sõnade arv. Mõtle 10 000-sõnalistes ühikutes ja jaga peatükid võrdseteks osadeks:

kuni 10 000 sõna: lühijutt

10 000-20 000 sõna: õhuke raamat

40 000-50 000 sõna: keskmine raamat

60 000-70 000 sõna: paksem raamat

80 000-100 000 sõna: romaan

  • Pane paika ka lühiajalised plaanid, näiteks sõnade arv, protsent teosest või muu hulk, mille pead iga nädal valmis saama. Peab olema miski, mille poole püüelda ja sa pead enda eest vastutust kandma, kui ebaõnnestud.
  • Hangi varajast tagasisidet. Miski pole valusam, kui kirjutad raamatu valmis ja pead siis kõik ümber kirjutama, sest ei lubanud kellelgi sellele pilku peale visata. Otsi mõni usaldusväärne nõuandja, kes sulle kriitikat jagaks.

Püsi motiveerituna

  • Ükskõik, mis ette peaks tulema, kuid lõpeta raamat. Saada see kirjastajatele, avalda internetis, ükskõik mida teed, kuid võimalda inimestel oma raamatut lugeda. Lihtsalt ära jäta seda oma sahtlisse.
  • Ära karda ebaõnnestumist. Tea, et kindlasti saab see olema raske ja teed osasid asju valesti. Lepi sellega. See, et annad endast parima, on piisav- kõik ei pea olema ideaalne.
  • Kirjuta veel üks raamat. Paljud kirjanikud häbenevad oma esimest teost. Aga ilma esimest raamatut kirjutamata ei saa oma vigadest õppida. Kirjuta raamat, anna see lugejatele ja proovi uuesti. Harjutamine on ainus viis heaks kirjanikuks saada.

Iga kirjanik peab kusagilt alustama ning tavaliselt alustatakse nii, et kirjutamine surutakse igapäevaelu vabadesse hetkedesse. Need, kes sellega hästi hakkama saavad, võivadki kirjutamisele 100% pühenduda ja jätta omad nime kirjanduse ajalukku.