Autor: admin

Miks panevad raamatud meid naerma

Raamatud on imelised asjad. Kui me välja mõeldud lugusid loeme, suudame tunda tugevaid emotsioone. Vahel peame peatuma ja aduma, et see pole tegelikult päris. Miks peaksime tundma tõelisi emotsioone ja naerma väljamõeldud lugude üle? Põhjuseks on, et enamik meie aju osadest ei suuda välja mõeldul ja reaalsusel vahet teha ja need osad käituvad mõlemal juhul samamoodi. Meie esiisadel oligi ainult päris elu, neil polnud ettekujutuse maailma. Need osad, mis maailmu eristada ei suuda, ongi pärit iidsetest aegadest- ehk siis püsinud kaua muutumatutena.

Teatud ajahetkel hakkasid inimesed teineteisele lugusid jutustama. Keel ja ettekujutlus töötasid koos, nagu ka nüüd, ja tekitasid peas kujutatud lugusid ja emotsioone. Me ei pidanud minema naaberorgu, et teada saada, kas seal on ohtlikke loomi, saime info oma kaaslastelt.

Mitmed eksperimendid on näidanud, et inimesed kipuvad uskuma, mida neile räägitakse, kui just neile pole enne öeldud, et see võib vale olla, see on loogiline, sest esialgne juttude edastamise eesmärk oligi info jagamine. Sellel põhjusel tunnemegi päris emotsioone, kui loeme väljamõeldud lugusid, sest osaliselt arvame, et see on päriselt. Nagu õudusfilmi vaatamine- me kardame, aga kinnitame endale, et see pole päriselt.

Naermist seostatakse huumoriga, kuid kõige suuremad naeruhood võivad tekkida, kui olukorras pole midagi naljakat. Naeru uurijad ehk gelotoloogid räägivad, et kõige tihedamini naerdakse olukordades, mis pole naljakad- kõditamine, vanade sõpradega kohtumine või “Borati” vaatamine. Kuidas saame siis naeru mõista, kui see võib juhtuda suvalisel ajal suvalises olukorras? Parim teooria oleks see, et naerame, kui pääseme ohust. Juhtub midagi ootamatut ja hirmsat ja tuleb välja, et olukord on hoopis ohutu.

Kuigi ka huumori kohta on erinevaid teooriaid, siis hea huumori puhul on oluline üllatusmoment või ootamtu olukord. Laboris tehti katseid, kus inimesed tõstsid väikseid ämbreid ja kui ämber oli ootamatult kerge või raske, siis see tõi katsealustes tihti esile naerupahvaku. Kõditamise puhul aga katsutakse meie kehal kohti, mis on õrnad, kuid samal ajal me teame, et see pole meile ohtlik.

Naermist võib esile kutsuda tunne, kuid sellel on ka visuaalne ja kuulatav komponent. See järeldub sellest, et naermine võib olla nakkav. Sellel võib olla kommunikatsiooniline eesmärk, et teavitada ka teisi, et miski on ohutu. Arvatakse, et ka ahvidel on analoogsed naermise väljendused ja rottide kõditamisel tekib inimestele mitte kuuldav heli, mida teised rotid kuulevad.

Ja seega ongi fakt, et suudame raamatute lugemisel naerda, et meie ettekujutus on nii tugev, et suudame tekitada endale “päris” maailma. Meie “vanad” aju osad vähemalt arvavad seda. Ja kõige imelisem on see, et selleks on vaja vaid tindiga kirjutatud märke paberil- ettekujutatavad lood, mis suudavad meid viia läbi aja ja ruumi teiste inimeste peadesse.

Miks me siis naerame, kui näeme tinti paberil? Sest me loome reaalsuse, kus naeru ärgitavad samad asjad ja olukorrad, mis päris elus. Sa võid lugeda ükskõik kas hirmujutte, seiklusjutte oma turvalises kodus, olukord, mis võib tunduda ohtlik, kuid on turvaline, ning sa lubadki endale naeruteraapiat.

Vahva raamat lastele, kellele arst on välja kirjutanud prillid

Kui ka sinu lapsele on arst välja kirjutanud prillid ja ta kipub selle üle veidi kurvastama, siis kindlasti leiab ta lohutust vahvast lasteraamatust „Roosaliisa prillid“, Raamatu on kirjutanud tuntud lastekirjanik Aino Pervik ja selle on välja andnud 2014. aastal kirjastus Päike ja Pilv.

Roosaliisa prillide lugu loe lühidalt siit:

„Roosaliisale on prille vaja!“ ütles õpetaja Roosaliisa emale. „Roosaliisa ei näe, mida ma tahvli peale kirjutan. See ei lähe mitte. Laps peab selgesti nägema.“

Ja Roosaliisa saigi prillid. Ilusate raamidega, millel olid sangade küljes tillukesed kivikesed. Kivikesed sädelesid nagu teemandid.

Roosaliisa meeldis oma prillidele. Kui Roosaliisa peegli ees ennast oma uute prillidega vaatas, siis prillid olid igatahes väga rahul. Roosaliisa nina oli otsekui nende jaoks loodud. Kõrvad samuti. Prillid tundsid end väga kindlalt ja mugavalt ja olid oma meelest äärmiselt ilusad.

Ja prillid otsustasid, et nad näitavad Roosaliisale maailma ja kõike seda, mis maailma sees, võimalikult meeldivalt. See oli täiesti prillide võimuses.

Näiteks kaalikahautis nägi tänu prillidele välja nagu virsikukompott. Maitse päris see ei olnud, aga igatahes maitses kaalikahautis Roosaliisale tunduvalt paremini kui muidu, nii et ta sõi kõik ilusasti ära.

Prillid olid väga hädas, kui Roosaliisa koos emme ja issiga õhtul telekat vaatas. Prillide meelest ei olnud kena sugugi kõik, mida sealt näha sai. Prillid püüdsid koledate kohtade ajal uduseks minna. Aga sellega ei olnud Roosaliisa põrmugi rahul. Ta hõõrus prille prillipuhastuslapiga, kuni prillid lausa oigasid, sest nad said kõvasti haiget. Aga puhtaks ja selgeks nad läksid. Kui nüüd teleekraanile ilmus kuri sõdur, kes sihtis püssiga inimesi, siis hakkas prillidel nii piinlik ja paha, et nad lihtsalt punastasid.

Roosaliisa nägi läbi punastamisest roosaks läinud prillide, et päriselt see sõdur ei olnudki südamest kuri. Sõduril oli täitsa armas nägu peas. Sõdur oli ise kah surmani kohkunud, et ta peab niiviisi inimesi püssiga sihtima. Tegemist oli mingi kohutava arusaamatusega.

Edasi läks nii, et püssitorust kasvas välja suur roosa roos! Kõik inimesed hakkasid naerma ja omavahel sõbralikult rääkima ning laulma. Sõdur ka.

Nüüd olid prillid väga rahul.

Vahvat raamatut Roosaliisast ja tema prillidest saab osta Rahva Raamatu e-poest soodushinnaga 9.29 € SIIT.

Pimedas helendavad Harry Potteri raamatud levivad meeletu kiirusega

Ungari tudengi  Kincső Nagy ülikooli kursusetöö- pimedas helendavad illustratsioonid- sai tohutult populaarseks. Hetkel on tudeng nõutud hing, sest tema Harry Potteri illustratsioonide järele on suur nõudlus.

Kincső Nagy on 26-aastane graafilise disaini tudeng Lääne-Ungari ülikooli kunsitinstituudis. Ta kasutas laserit, pop-up’e ja pimedas helendavatvärvi ning lõi raamatukaaned igale osale ning illustreeris samuti täielikult J. K. Rowlingu romaani „Harry Potter ja tarkade kivi.”

Algul ta postitas oma disainitud töö Behance’i veebilehele, hiljem Redditi keskkonda ning oli vaimustuses reaktsioonidest, mille ta sai.

„Sain hiigelpalju emaile, tunnen end nagu tormi keskel,”lausus Nagy ajalehele. „Olin tõesti üllatunud, kui paljudele inimestele selline Harry Potteri taasdidsainimine meeldib.”

Euroopas on tugev Harry Potteri fännibaas, kohe pärast Nagy edulugu tuli uudis, et Potteri fännid saavad õppida „Sigatüüka koolis”, sest Taani ja Poola fännide koostöös tehti selline kool ühte Poola kindlusesse.

Nagy raamatute disainid tekitavad kaante juures maagilise efekti. Enne õige värvi leidmist katsetas Nagy paljude värvidega, enne kui leidis õige helenduse tugeva sinise tooni näol.

Iga kaane tiitlile on lõigatud sümbol, millele Nagy on lisanud laseriga välja lõigatud pimedas helendama hakkavad embleemid.

Tudeng räägib, et „tal oli ainult rõõm just nimelt sellise raamatu kallal töötada, mis tegelikult sisendab maagiat just sisemusest, et konkreetselt lool endal on väga tugev valgusjõud sees.”

Nagu paljud teised noored kunstnikud, ammutab ka Nagy inspiratsiooni internetist. Pärast insmipratsionireisi Berliini Kreuzbergi linnaossa otsustas ta asuda tööle šabloonidega.

„Selleks et jõuda Harry Potteri tööni, kogusin ma enne väga palju šabloone, näiteks meeldivad mulle Poola illustraatori Agata Dudeki tööd, kes teeb tänavakunsti, samuti lasteraamatute illustratsioone ning isegi vanadele filmidele stseene, räägib Nagy, kellel on oma kaastudengite täistoetus.

Tüdruk räägib, kuidas nad oma ülikooli osakonnas töötavad koos justkui üks suur perekond. Kõik on mind aidanud ning toetus on olnud suur. Isegi kui see abi on olnud võileiva tegemine sel ajal, kui pean meilidele vastama.

Kõige tihedamalt küsitakse Nagy illustratsioonidest teada saades: „Kus ma saan neid käes hoida?”

„Näiteks eelmisel nädalal sain ma meili teel väga palju tagasisidet oma kunstitööde kohta- need olid väga kenad meilid tervest maailmast,” räägib Nagy diplomaatilselt. „Kuid kahjuks ei oska ma veel vastata sellele küsimusele, kas need tööd ka avaldatakse.”

Nagy on teinud ka „Meistrile ja Margaritale”sarnase projekti, nii et sellise andega, nagu temal on, on ainult aja küsimus, millal need trükitakse.

10 kõige kallimalt müüdud raamatut, mille ostmiseks oleks küll kinnisvaralaenu vaja

Kirjasõna ei ole tavaliselt kuigi palju väärt, aga mõnikord võib see maksta ka miljoneid. Viimase 31 aasta jooksul on valitsused, miljonärid ja erakollektsionäärid haruldaste käsikirjade eest korduvalt trumbanud üksteist üle oksjonitel. Allapool toome ära 5 kõige kallimat raamatut, mis eales müüdud, kusjuures need hinnad on kohandatud vastavalt tänapäevasele inflatsioonile.

1. Leonardo da Vinci, Leicester´i koodeks ($49.4 miljonit, 1994) – selle käsitsikirjutatud teaduslike märkmete kogu ostis endale Bill Gates.

2. St. Benedicti Henry Lõvide ordu gospellaulude kogumik ($28 miljonit, 1983) – selle Saxony hertsogi poolt kokku pandud 12.sajandist pärit tööde omanik on Saksamaa valitsus.

3. Magna Carta ($24.5 miljonit, 2007) – üks 17-st 12.sajandi versioonidest, mis läks ühelt miljonärilt (Ross Perot) üle teisele ( David Rubenstein, Carlyle Group´i kaasasutaja).

4. St. Cuthbert´i Gospel ($15.1 miljonit, 2011) – jesuiidid müüsid selle 7.sajandi töö Briti raamatukogule.

5. Bay psalmide raamat ($14.5 miljonit, 2013) – Rubenstein ostis ühe selle 1640. aasta raamatu 11-st säilinud koopiast.

Kui ka sina oled kirglik lugeja, aga selliseid summasid just tagataskust välja ei käi ja silma on ka jäänud mõni küll veidi tagasihoidlikum, aga siiski märkimisväärse maksumusega lugemisvara, mille arvad endale olevat just hädavajaliku, siis ka siinkohal võib abi saada kinnisvaralaenust. Loomulikult peab sinul või mõnel su sõbral sel juhul ka olemas olema kinnisvara, mille tagatisel see kinnisvaralaen võtta (kui sõbra oma, siis loomulikult peab ka sõber sellega nõus olema). Eestis on üheks paindlike ja soodsate kinnisvaralaenude pakkujaks Omalaen.

Kinnisvaralaenu eest võib vabalt osta ka raamatuid, sest selle sihtotstarve ei ole määratud ja selle kasutamine ei ole piiratud – kinnisvaralaenust saadud rahaga võid katta muuhulgas ka igapäevaseid tarbimiskulutusi, õppe- ja ravikulusid, teha remonti või selle abiga tuua kasu oma ärile.

Ja kui mõnele sinu tuttavale võib näida kinnisvaralaenu raha eest raamatute ostmine paraja hullumeelsusena, siis võid talle näidata ülalpool toodud nimekirja ning tuletada meelde, et ka raamatud võivad endast kujutada pikemas perspektiivis vägagi tarka investeeringut.

George R. R. Martin: „Jää ja tule laulu“ sarjas uusi väljalaskeid 2015. aastal plaanis pole

Fännidel on veel pikk ootamine ees, sest 2015. aastal „Jää ja tule laulu” seerias uusi väljalaskeid oodata pole. Järgmisena peaks ilmuma kuues romaan sarjast nimega “Winds of winter” (tõlkes Talvised tuuled). Siiski peaks selle aasta jooksul ilmuma kolm lühiromaani, mis leiavad aset Troonide mängu maailmas.

Veel üks aasta ootamist George R. R. Martini fännidele, enne kui ilmub “Winds of winter” kuues romaan “Jää ja tule laulu” sarjas, kinnitas tema kirjastaja. Lugejad peavad ennast lohutama kolme illustreeritud lühiromaaniga Westerose’i maailmast.

„Seitsme kuningriigi rüütel” leiab aset umbes sajand enne “Jää ja tule laulu” veriseid sündmusi, kui Raudtroonil valitses veel Targaryenide dünastia. Ilmumisajaga oktoobris on see kogumik kolmest lühiromaanist ning on ametlik „Jää ja tule laulu” eellugu. „The Hedge Knight“, „The Sworn Sword“ ja „The Mystery Knight“- need on varem ilmumata ja illustreeritud versioonid.

George R. R. Martini kirjastaja Jane Johnson firmast HarperCollins lubas fännidele, et tulevatest lühiromaanidest leiab mitmeid vihjeid kogu sarja mõistmiseks.

„Lühiromaanid,” ütles Johnson, „on illustreeritud mustvalgete piltidega Gary Gianni klassikalises stiilis. See saab olema armas raamat, ma jumaldan neid vaimukaid, naljakaid lugusid.”  „Need annavad huvitavaid vaatepunkte populaarsesse loosse, Ser Duncan Pika, hekirüütli, vaatenurgast ning tema kannupoisi Eggi, kes on palju rohkemat, kui esmapilgul paistab,“ ütles kirjastaja. ”Kuigi lühiromaanid on varem eri kogumikes ilmunud, kuid nad pole kunagi koos olnud ja sellest saab eriti ilus väljalase.”

Samuti kinnitas Johnson, et „Talviste tuulte“ kuues romaan, sarja, mida näitab HBO kanal oma Troonide mängu sarjas, järgmine osa 2015. aastal ei ilmu. “Ma ei oska ka oletada, millal järgmine romaan valmib,” ütles ta, “raamatud muutuvad aina keerulisemaks ja vajavad autorilt tohutut keskendumist. Fännid peaksid mõistma, et nende hiiglaste maht on sama suur kui mõne teise autori kaks või kolm romaani.”

Fännid on oodanud uut raamatut juba alates viienda romaani „A Dance with Dragons“ ilmumisest 2011. aastal ja nende isu on ainult üritatud rahuldada üksikute lõikude avaldamisega internetis.

Kirjanik lohutas fänne, sest kusagilt oli tärganud kuulujutt, mis rääkis, et kuues romaan ilmub 2014. aasta jõulude ajal. „Vabandust. See pole tõsi. Vaadake, olen öelnud seda varem ja ütlen veel, ma ei mängi uudistega uuest romaanist. Ma tean, et palju inimesi ootab seda ja on kaua oodanud. Ma jätkuvalt töötan “Winds of winter” kallal. Kui see on valmis, annan teada. Ei tule mingeid vihjeid ilmumise kohta või koode, mida vaja murda ja vaevalt kattub ilmumine jõulude või Valentinipäevaga või Lincolni sünnipäevaga. Kui see on valmis, siis ma ütlen, et see on valmis. Ma ei tea, kuidas suudan seda veel selgemaks teha,” kirjutas autor oma blogis.

Varem on Martini sõbrast romaanikirjanik Neil Gaiman kaitsnud Martinit pärast fännide kriitikat. “George R. R. Martin pole teie käsutada,” kirjutas Gaiman oma blogis 2009. aastal. „Seda oleks kasulik teada, kui  leiad ennast trükkimas, et sa tahad raamatut kohe lugeda. Inimesed pole masinad. Kirjanikud ja kunstnikud pole masinad.”

15 parimat lasteraamatut läbi aegade

Meelita oma lapsed lugema meie soovitustega:

1. Veelaevaga alla- Richard Adams (1972)

See romaan räägib sellest, kuidas jänesed leiavad oma tõotatud maa, nii nagu neile maagiliselt ette kuulutati- see kõik toimub idülliliste Hampshire’i maastike ja Aeneidi taustal. Adams naudib oma haridusega uhkustamist ning see on elav sissejuhatus intelligentsetele raamatutele.

2. Kääbik- J.R.R. Tolkien (1937)

Siin kohtume tegelastega, tänu kellele saab „Sõrmuste isand“ teoks ning seda kõike Peter Jacksoni eel. Siin on Gollum isegi veel külmavärinaid tekitavam, sest me näeme teda kääbiku silmade läbi, kes on seiklejatest harva kõige külmema närviga.

3. Lõvi, nõid ja riidekapp- C. S. Lewis (1950)

Tere tulemast Narnia võlumaailma, kus valitseb kuri Valge Nõid ja on igavene talv. Üks peategelastest reedab oma kaaslased nõiale. Lõvi Aslan on nõus nõia käe läbi surema, et reetmine andestatud saaks ja Kevad võiks uuesti Narniasse tulla.

4. Charlotte koob võrku- E. B. White (1952)

New Yorgist pärit kirjanik jagab meiega elegantse stiiliga lugu altruistlikust peente kommetega ämblikust ja seast, kelle üle ta on uhke. Lae all elav ämblik Charlotte võtab siga Wilburi oma hoole alla. Ja nende sõprus muutub aina tugevamaks.

5. Väike Prints- Antoine de Saint-Exupery (1943)

Väike Prints kukub Maakerale, et kohtuda autoriga, kelle lennuk kukkus alla. Väike prints jutustab filosoofiliselt tarku lugusid teistest planeetidest. “Väike prints” on autobiograafiline muinasjutt sõprusest, armastusest ja hoolimisest, mis võib muuta teie seni kehtivaid väärtushinnanguid.
6. Pipi Pikksukk- Astrid Lindgren (1945)

Päris eriline on elada orvuna ainult koos oma hobuse ja ahviga. Ometi tuleb ta täiskasvanulikult ja mängeldes toime paljude olukordadega.

7. Emil ja detektiivid- Erich Kästner (1929)

Emililt röövitakse tema ema raskelt teenitud säästud. Ta saab abi Berliini detektiividelt ja kuigi see tundub justkui maailma parim lapsepõlvemäng, ei ole päris elu üldse  kaugel.

8. James ja hiigelvirsik- Roald Dahl (1961)

See on üks Dahli varasematest, parimatest ja enim arendatud lugudest. Pole mingit probleemi muuta putukad hiigelsuurteks või muuta pilved rääkivateks: see on imesid täis maailm.

9. Karupoeg Puhh- A. A. Milne (1926)

Tegelased alustavad päevaga külastades üksteist, õpivad lendama ja elavad üle üleujutusi.

10. Väike printsess- F. Hodgson Burnett (1905)

Sarah on pärit küll priviligiseeritud perekonnast, kuid praegu elab justkui Tuhkatriinu- nii ta mängibki vaid, et on printsess. Ta näitab, kuidas printsessiks olemine on rohkem seotud vaimse seisundiga kui sotsiaalse taustaga.

11. Kuidas?-R. Kipling (1902)

Kuidas leopard endale täpid sai? Kuidas tehti tähestik? Miks on elevantide londid nii pikad? Kipling on kannatliku vanema eeskuju, mis puudutab miks-küsimusi. Mis tähtsust on evolutsioonil, kui raamatust on nii palju lõbu.

12. Reis maakera südamesse- J. Verne (1864)

Verne’il on õnnestunud kõikide võtetega peatükid seiklusi täis pikkida. Saladuslikkus varjutab kõiki jutu osi- iga sõna üritab meid veenda, et Maa keskmes tõesti on midagi müstilist.

13. Tuul pajuokstes- K. Grahame (1908)

Lõbus lasteraamat vahvast Mutionust, tema kohtumisest vanade sõpradega, seiklustest jõel, reisil ja metsikus metsas. See on idülliline, stiilne ja värvikas kirjeldus loomade elust jõel.

14. Nukud- A. M. Martin, L. Godwin (2000)

Nukud su nukumajas võivad ju tunduda sulle elutud, kuid sul pole tegelikult üldse aimu, mis tegelikult toimub. Näiteks jälitavad nad kadunud sugulasi ja trotsivad julma saatust.

15. Raamatud vormivad last- Francis Spufford (2002)

Kuigi see raamat pole lastele kirjutatud, saab siit ikkagi lugeda, kuidas kasvada lugemise keskel ning see on väljendusrikas teekond sellest, kuidas laste suurekssaamine juhtub ikkagi ootamatult.

„Eyes of EOS“ – III raamat EF Canon objektiivist

„Eyes of EOS“ – III raamat EF Canon objektiivist 

Canon: EF Lens Work III, neljas trükk on EOS Canon objektiive käsitleva sarja järg ning käsitleb Canon objektiive sellest vaatenurgast, mida need teha suudavad, kuidas neid erinevates fotograafia stiilides kasutada ning milliseid tulemusi nendega saab saavutada. See köide sisaldab tehnilisi ja spetsifikatsiooni andmeid, mis panevad iga Canoni objektiivi kasutava entusiasti rõõmust käsi hõõruma. EF on suure jõudlusega supertelefoto omadustega Canon objektiiv, mis kasutab kompaktsema ja kergema kujutise saavutamiseks difraktsioonilise optika tehnoloogiat.

Canon’i raamat „Töö EF objektiiviga – EOS´i silmad” kirjeldab ja uurib Canon EOS kaamerasüsteemi objektiivide maailma. EF Canon objektiivi tööraamat kirjeldab detailselt iga momendil müügil olevat EF objektiivi ja annab vastused nende kohta käivatele igapäevastele küsimustele.

Canon EF objektiivi tööraamat on ideaalne tööriist nii algajatele kui ka kogenud kasutajatele. Sügavuti teemasse minevad artiklid selgitavad digitaalses fotograafias kasutatavat keerulist terminoloogiat ning illustreerivad tootmistehnoloogiaid ja -tehnikaid, mida Canon oma tipptaseme optilise EF objektiivi tootmiseks kasutab. Raamat annab lugejale parema arusaamise objektiividest ning selgitused asjakohastest terminitest ja lühenditest.Kogenud fotograafile on raamatus iga objektiivi kohta ka MFT diagrammid, mis illustreerivad eraldusvõimet ja kirjeldavad sooritust ning annavad täpseima saadavaloleva info objektiivide pildikvaliteedi kohta.

Canon EF objektiivi tööraamat tutvustab kiirelt ja lihtsalt jälgitavalt erinevusi lainurk- ja telefoto ning põhilise- ja suumobjektiivi vahel. Raamatust saab teada, kuidas valida sobiv  Canon objektiiv, kasutada fookusstsoone ja palju muud. Raamat aitab otsustada, kas vajate kompaktset, aeglase suumi või suurt, kiire suumiga Canon objektiivi. Lisaks tehnoloogilistele selgitustele annab raamat ka vihjeid kuidas pildistada kõige tihedamini vajaminevaid objekte.

Canon EF objektiivi tööraamat on vajalik nii uustulnukale kui ka EOS süsteemi juba kogenud kasutajale. Kui plaanis on EOS kaamerale uue Canon objektiivi ostmine, siis peaks selle raamatu kindlasti võtma kohustusliku kirjanduse nimekirja.

Kuulsaimad eneseabiraamatud läbi aegade

Teistega suhtlemine

Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi- Dale Carnegie

See teos avaldati juba 1937. aastal, aga siiamaani pakub raamat parimaid tehnikaid, kuidas suhelda teiste inimestega, kuidas võita inimesi enda poole. Raamat on hõlpsasti arusaadavalt kirjutatud, igas peatükis on arukalt toodud ära abistavad oskused, mis on kasuks igaühele olenemata ajastust.

Raamatu sõnum: Üldiselt saavutab präänikuga enim kui piitsaga.

Rahu leidmine

Tavatu tee. Armastuse, väärtushinnangute ja vaimse arengu uus psühholoogia- Morgan Scott Peck

See raamat on kujunenud eneseabiraamatute piibliks. Juba avasõnas ütleb autor, et elu on keeruline. Oma terves raamatus arutleb ta pragmaatiliselt vastutuse võtmise, depressiooni kulu, romantilise armastuse müüdi üle. Budistlike mõjutustega autor on aidanud miljonitel muutuda enesest teadlikumaks.

Raamatu sõnum: Elu koosnebki keerulistest probleemidest. Harju sellega ära.

Terviklikuma elu elamine

Sa julged küll- Susan Jeffers

Paljud inimesed väidavad, et see raamat muutis nende elu igaveseks. Jeffersi raamatu fraas: „Tunne hirmu, aga tee seda ikkagi!“- on saanud sama kuulsaks fraasiks kui ‘püüa päeva’. Lisaks kõikidele muudele kasulikele nõuannetele viitab see ka sellele, et mitte me ise ei hoia  end alati tagasi, vaid meie ümber olevad inimesed ei pruugi soovida lasta meil särada.

Raamatu sõnum: Kas see, mida sa kardad, on tõesti nii hirmus?

Oma partneri mõistmine

Mehed on Marsilt, naised Veenuselt- John Gray

Gray raamat näitab, et me pole üksi oma vastassuguspoolt mittemõistvates frustratsioonides. Võid arvata, et oled ainuke naine, kellel on võimatu mees, kuid sul pole õigus. Või võid arvata, et oled ainuke mees, kes võib hulluda oma naise tujudest- kujutad ette ei ole! Võib süüdistada, et raamat on täis klišeesid, kuid need on ju tõsi.

Raamatu sõnum: Õpi tundma oma soost tulenevaid erinevusi.

Vallaliseelu armastamine

Ta ei ole sinusse armunud- Greg Behrendt, Liz Tuccillo

Seda raamatut peaksid vallalised naised lugema. Miks? Siin on palju nippe, mis on kulla hinnaga ja naised saavad siit reaalsustaju tagasi. Näiteks kui mees vähegi mainib, et „ei soovi suhet“, siis usu teda ja jookse kiiresti kaugele!

Raamatu sõnum: Loe igasuguseid märke varem ja paremini ja ütle head aega mitte kuhugile viivatele suhetele.

Tööl kaugemale jõudmine

Väga efektiivse inimese 7 harjumust- Stephen R. Covey

See teos on juba 20 aastat bestseller olnud. Need 7 harjumust on võivad tunduda sulle liiga lihtsad uskuda seda plära, aga tuhanded ei saa olla valesti mõistnud, nii et saa targemaks ja tee neist harjumustest endale eluaegne professionaalne mantra.

Ramatu sõnum: Eduka äri aluseks on ausameelsus.

Olevikus elamine

Siin ja praegu: kohaloleku jõud- Eckhart Tolle

Tohutult oluline on unustada mineviku varjud ja lakata muretsemast tuleviku pärast. Tuleb elada olevikus ja elada rahulolevamalt.

Raamatu sõnum: Sa ise pole oma mõtted, ükskõik mis sa ka mõelda võid.

Oma parima mina leidmine
Avali süda- Tema Pühadus Dalai Laama 

Raamatu sõnum on, et budistlik süda on meis kõigis olemas, kui kasutada sõnade jõudu ja õppida mediteerimise tehnikaid, on võimalik kõigil liikuda hingelise ärkamise poole.

Raamatu sõnum: Hingeliseks ärkamiseks näe puude taga metsa.

Edu nautimine 

Saladus- Rhonda Byrne

Meeldib see sulle või mitte, aga Byrne’i saladus muutus 2006. aastal ülemaailmseks fenomeniks. Kõik see põhineb külgetõmbejõu seadusel, näiteks laused „Mõtetest saavad asjad“ või „Sa saad selle, millele sa enim mõtled“.

Raamatu sõnum: See, mis maailmas sinuga juhtub, sõltub sinust.

Parem enda mõistmine

Intiimsus ja üksindus- Stephanie Dowrick

Mõnel meist on väga suuri raskusi teiste inimeste lähedale lubamisega, teistel pole jälle praktiliselt mingeid isiklikke piire ning ülejäänud peavad oskama žongleerida nende sotsiaalsete käitumismustrite vahel.

Raamatu sõnum: Mõista end ja järgneb aktsepteerimine

Miks on tähtis lugeda lastele unejutte?

Lapsevanemana loed sa kindlasti oma lastele unejuturaamatuid. Selle juures ei pruugi sa taibatagi, kui tähtsad need unejutud võivad olla. Ühelt poolt on raamatu ettelugemine vajalik sinu lapse enda lugemisoskuse ja loovuse arendamiseks, kuid teisalt on see ka eriline aeg, mil sina ja su laps saate nautida raamatute seltsis teineteise seltskonda ning jagada teineteisele armastust ja tähelepanu. Need on hetked, mil luuakse palju ainult sind ja sinu last puudutavaid mälestusi. Peale selle saab laps ettelugemisel oskuse pöörata tähelepanu raamatu sisule, tegelaskujudele, sündmustikule ning oskuse märgata õppetunde, mida etteloetud raamatud endas sisaldavad.

Väga paljud lastega töötavad spetsialistid soovitavad unejutte juba sellepärast, et raamatute ettelugemine on hea võimalus saavutada lapse päevas väga vajalikku rutiini. Nii vanemad kui ka lapsed elavad üldiselt väga kiiret elu. Enamikel peredel on  terve päeva jooksul palju kohustusi, nagu näiteks töö, kool, hobid, töö- või klassivälised tegevused, kodutöö, söögivalmistamine jms. Kui päev hakkab lõppema, võivad nii vanemad kui lapsed saada lohutust teadmisest, et kätte on jõudmas kvaliteetaeg, mil saab koos olla. Ja kuna lapsed vajavad arenguks nii väga päevarutiini, siis miks mitte tekitada seda huvitavaid raamatuid lugedes.

Proovi olla oma lapsega nii päeva alguses ka kui päeva lõpus, see on hea viis temaga lähedustunde tekitamiseks. Kui sa sead sihiks, et lugeda oma lastele unejutte, viib see erilise sideme tekkimiseni sinu ja lapse vahel. Lugedes raamatuid, on see hea viis alustada vestlusi tegelaskujudest, nende iseloomudest, kuidas nad üksteist mõjutavad, paikadest, millest juttu, samuti väärtustest, mis jutust avalduvad. Raamatute teemal rääkimine on hea võimalus kuulda oma laste arvamusi ning vastupidi- lastel omakorda on vajalik teada lapsevanema arvamust jutu probleemidest ja lahendustest. Tänu sellisele lihtsale vestlusele õpid sa tundma oma last ja annad mõista oma ootustest ja soovidest seoses lapse käitumisega.

Unejuttude lugemise tähtsus seostub ka lugemiseks ettevalmistusega. Oleks eriti hea, kui loed ette väikelastele. Väikelapseea ajal kasvab ja areneb lapse aju kõige enam. Lapsed peaksid saama uurida ja avastada nii palju raamatuid, sõnu ning hääli kui võimalik, sest nii arenevad nad teksti mõistmise ja lugemise meistriteks. Kuna lapsed kuulavad, kuidas sa neile raamatut ette loed, näevad nad ka sõnade kirjapilti, kuulevad hääldust ja täiendavad oma sõnavara. Kõik eelnimetatu on absoluutselt oluline, tagamaks lapse edukat arengut raamatute lugemises siis, kui laps eakohaselt on valmis iseseisvalt lugema.

Hariduse ja suhtlemise juurde kuulub mõistmine ja loogika. Kui lapsed kompavad  unejuttude kaudu maailma, arenevad niimoodi ka nende maailmast arusaamise ja loogilise mõtlemise oskused. Lapsed õpivad jutu osi, nad õpivad ennustama, mis jutus võiks juhtuda, nad õpivad kindlas järjekorras taaselustama sündmusi, mida nad raamatutest on kuulnud. Nad õpivad samuti oskust siduda ning mõista väljamõeldud tegelasi ja kujuteldavaid sündmusi eluliste situatsioonidega. Kui sina lapsevanemana aitad unejuttude lugemisega kaasa oma lapse loogilise mõtlemise arengule, oled sa talle terveks eluks ehitanud väga kasuliku haridusliku vundamendi.

Enamik raamatuid, mis on mõeldud lastele, sisaldavad tugeva annuse moraaliteemasid. Need positiivseid väärtusi peegeldavad teemad näitavad, mis on elus tõeliselt oluline ning kuidas inimesed peaksid kohtlema ennast ning ümbritsevaid. Me soovime vanematena, et meie lapsed kannaksid endas sama väärtussüsteemi, mis on meis endis. Arvestades seda, et lapsed on pidevas kasvamises, on mõnedel hetkedel raske selgitada, missuguseid ootusi ja väärtusi vanemad neilt ootavad. Seega ongi hea, et raamatute lugemine ja nendest rääkimine toob väärtused ja väikestele inimestele seatavad ootused lastele endile lähemale.

Meelita oma laps lugema

  1. Kui sa aitad oma lastel muuta lugemine naudinguks, on see üks tähtsamaid asju, mida sa vanemana saad talle anda ja selle poole püüdlemine on väärt kogu seda aega ning energiat, mis selleks kulub.
  2. Lapsed õpivad lugemisoskust küll koolis, kuid tihti seostavad nad lugemist töö, mitte naudinguga. Selle tulemusel kaotavad nad kire raamatute vastu. Kuid just nimelt see kirg- uudishimu ja huvi-  on nurgakivi selleks, et kasutada lugemist ja sellega seotud oskusi edukalt päriselus.
  3. Parim viis julgustada oma lapsi raamatuid armstama on lugeda neile valjult ette ning mida varem sellega alustada, seda parem. Isegi paarikuune beebi oskab vaadata pilte ja kuulata sinu häält.
  4. Muuda raamatute ettelugemise aeg sinu ja lapse eriliseks ajaks, mil sa saad nautida lugu ilma televisiooni või telefonide segamiseta. Sa võid avastada, et hästi kirjutatud lasteraamatud on samasugused maisupalad sulle endalegi, nagu nad sinu lastele on.
  5. Ära unusta võtmast aega selleks, et isegi kui su lapsed oskavad juba ise lugeda, loe neile ikka valjusti ette. Sel ajal julgusta neid, et nemad ka sulle vahel ette loeksid. Selline jagatud lugemine tugevdab su laste huvi raamatute vastu.
  6. Kui kodus su ümber on raamatud, ajakirjad, ajalehed, aitab see lastel näha, kui lihtsalt on lugemine osa igapäevaelu rutiinist. Sinu enda pidev lugemine ja selle nautimine tugevdab veelgi seda arusaama.
  7. Kui su lapsed on väga väikesed, on hea idee alustada nende jaoks koduraamatukoguga, isegi juhul, kui selleks on planeeritud vaid riiul-kaks. Vaata, et ka kõige väiksematele lastele on mõned neile eakohased raamatud vabalt kättesaadavad.
  8. Lase eakohaseid raamatuid kasutada isegi väikelastel. Lubades pisikestel katsuda, nuusutada, isegi maitsta, lased sa neil tekitada raamatutega oma tugeva suhte.
  9. Nii kuidas sina raamatutesse suhtud, mõjutab lõpuks see ka sinu laste suhtumist raamatutesse. Lapsed imiteerivad käitumist: kui sina eeskujuna naudid lugemist ja hoolitsed raamatute eest austusega, siis väga suure tõenäosusega teevad nemad samamoodi.
  10. Kui sa neile valjult ette loed, vali raamatud, mis teile mõlemale meeldiksid.  Kui raamat tundub mingil põhjusel ebameeldiv, pane see ära ja tee uus valik. Üks soovitus on jälgida, missugused raamatud saavad lastekirjanduse auhindu. Paljudes lasteraamatukogudes on soovitusriiulid, mida lugeda soovitatakse- ühesõnaga on võimalik saada päris palju abi ja nõuandeid raamatuvaliku jaoks.
  11. Kui su lapsed on kooliaealised, pea meeles, et kooliraamatukogu on suurepärane kõikide teadmiste ja erinevate materjalide allikas. Julgusta oma lapsi, et nad tooksid kooliraamatukogust koju raamatuid, mis oleksid nii meelelahutuseks kui ka õpingute toetuseks mõeldud.

21 põhjust, miks lugemine muudab su õnnelikumaks.

Sa tead, kuidas su õpetajad ja vanemad pidevalt on sulle öelnud, kuidas koolis peab õppima ja lugema. Muide neil on õigus: lugemine on tegelikult lõbus ja cool tegevus, mis pole vaid selleks mõeldud, et suudaks kunagi lõpetada kõrgkooli. Raamatute lugemine muudab nii mitmel tasandil su paremaks inimeseks ja sa ise samal ajal naudid seda. Siin on sulle 21 põhjust, miks raamatud on parim viljakas hobi, mis sul elus on olnud.

  1. Oma päevarutiini unustamine. Kahjuks pole elu alati nagu filmis, vaid võib olla üsna monotoonne. Pole midagi paremat raamatust, mis võiks kanda sind kaugele tühiste üksiksasjade maailmast.
  2. Kogemuste saamine. Sa saad kogeda kohti ilma reisile minemata. Sa saad õppida tundma erinevaid kultuure, inimesi ja asukohti. Kui su silmad tantsivad üle raamatulehekülgede, tunnetad sa, kuidas kogu ajalugu tekstis ärkab.
  3. Loovuse ja ettekujutluse arendamine. Su aju areneb, kui suudad oma mõtetes pilte luua. Kõik need ettekujutluse pildid on äärmiselt unikaalsed, isiklikud ja võivad suurt rolli mängida sinu töös, kooliülesannetes ja kõiges muus.
  4. Odav meelelahtus. Muidugi on see tõsi- lugeda saab täiesti tasuta!
  5. Tarkpeaks muutumine. Lugemine arendab su aju ja muudab sind kõvasti loovamaks. Raamatud parandavad su kirjutamisoskust ja sõnavara, mis kõik kokku on super, sest miski pole rohkem võluvam kui intelligentsus.
  6. Arutlusteemade tekkimine. Tänu raamatutele saad sa lõputul hulgal teemadel inimestega rääkida.
  7. Inspiratsioon. Su lemmikraamatu tsitaadid on sulle alatiseks inspiratsiooniks.
  8. Sa oled juba kursis, juhul kui raamatust tehakse film. Sosista oma kinokaaslasele kõrva: „Ma vean kihla, et ta teeb järgmiseks…“ ja jälgi imestust, mis sellele järgneb, kui sul õigus oli.
  9. Sinu tekstikirjutamise oskuse paranemine. See pole mingi saladus, et lugemine parandab su grammatikat ja sõnavara, mis omakorda parandab su hindeid ja suhtlusoskust.
  10. Raamatute lugemine on meelelahutuse mitmekülgseim võimalus. Sa võid lugeda rongis, ooteruumides, rannas või põhimõtteliselt peaaegu igal pool mujal, kus vaid hing ihaldab.
  11. Lugemine pole vaid raamatud. Ajalehed, blogid ja online-artiklid on vaid mõned näited.
  12. Lugemine on fun. Raamatud mõjuvad lõdvestavalt, lõbusalt, põnevalt ja paljul muul heal moel.
  13. Meeletu tujutõstja. Kas pahas tujus? Sa ei vaja ilmtingimata psühholoogi, sa pead lugema paremaid raamatuid. Su lemmikraamat aitab sul mõneks ajaks unustada oma probleemid.
  14. Eneseareng. Lugemise kaudu oskad sa maailma mõista palju paremini ja sügavamalt.
  15. Parem maailmast arusaamine. Mida rohkem sa loed, seda paremini sa mõistad. Raamatute lugemine tekitab sulle arusaamise, mis reeglid maailmas valitsevad.
  16. Ettevalmistus otsustamiseks. Enne kui sa ükskõik  mida otsustad või teed, võiksid sa lugeda teiste kogemusi, nõuandeid, tagasisidet- see kõik aitab sul teha paremaid otsuseid.
  17. Suhtlusoskused. Raamatute lugemine ühendab sind maailmaga. Suhtlemine on üks võimsamaid oskusi, mida kasutame üksteisega. Kui sa loed, saad sa maailma asjadest paremini aru ja oskad ka paremini teistega suhelda.
  18. Loe teiste inimeste mõtteid. Lugedes näed sa, kuidas tegelaskujud mõtlevad, käituvad ja tunnevad. See aitab sul aru saada, kuidas päris inimesed mõtlevad, käituvad ja tunnevad ning sul oleks justkui supevõimed.
  19. Ettekujutuse ja loomingulisuse tõus. Raamatud tekitavad sinus ettekujutlusvõimet, mis omakorda näitab sulle, et miski pole elus võimatu. Lugemise kaudu näed sa sama asja mitut erinevat nurka ning mõistad, kuidas erinevad teguviisid viivad erinevate tulemusteni.
  20. Sa käid kohtingutel targemate inimestega. Me kõik tahame kohtuda tarkade inimestega, kes oskavad meid naerutada ja inspireerivad meid.
  21. Lugemine upitab su minapilti. Raamatute lugemine muudab su paremaks inimeseks ja aitab sul mõista ennast ning maailma. See aitab sul muutuda enesekindlamaks oma oskuste suhtes ning suhelda tõhusamalt teistega.